Itaalia!!!

Hei hei :)

Sellel nädalavahetusel oli minu hostema vanemate pulmaaastapäev ja selle puhul korraldasid nad Itaalias meile väikese tähistuse(nad on Itaaliast pärit :)). Itaalias olid kohal vanavanemad, nende lapsed ja lapselapsed. Kokku oli meid 18. 

Väljasõit toimus meil reede pärastlõunal ja selle tõttu pidin ma koolist poole päeva pealt ära tulema. Õnneks oli ainult kaks tundi veel nii et ma paljust ilma ei jäänud :) 

Marsruudiks valisime me tee üle alpide, sest läbi alpide mineva tunneli(17 km pikk) läbimisaeg on keskmiselt 1,5 tundi. Sinna minnes väga palju vaadet ei näinud, sest ilm oli udune ja vihmane aga tagasi tulles oli juba hästi näha kui ilusad need Alpid ikkagi on :D Ülesse jõudes olime me peaaegu juba lume kõrgusel ja sooja oli seal ka ainult 3 kraadi. Allasõit läks juba kiiremini ja 4 tundi pärast väljasõitu jõudsime me väiksesse linna nimega Luino. Linn asub Lago Maggiore(järv) kaldal ja otsetõljes tähendab see suurt järve(oli tõesti väga suur :D). 

Laggo Maggiore

Luino tänavad :)

Esimesel õhtul käisime me kõrvallinnas restoranis, mille üks kokk oli vanavanemate tuttav. Itaaliale kohaselt sõin ma pitsat!!! Kuna tegemist oli ikkagi restoraniga, siis olid meil ka eelroad ja need ei olnud just kõige väiksemad :)

See eelroog on mõeldud ühele inimesele :)

Teisel hommikul ärkasin ma juba vara enne äratust ülesse, sest enesetunne eui olnud kõige parem. Ma olin suutnud kuidagi ennast korralikult haigeks saada täpselt selleks ajaks kui me Šveitsist lahkusime :'( Vaatamata mitte nii heale enesetundele läksin ma ikkagi hostperega sellel päeval teise linna turule. Tegemist oli rohkem riide-kui toiduturuga(natuke nagu Balti jaama turg aga palju viisakam) nii et tegemist oli seal palju. Mul õnnestus sealt endale sall ja pitsat leida :) Tagasi jõudes läksime me oma linna missioonile Apteek leida aga tuli välja, et linna ainuke apteek suleti juba kell 12 päeval nii et arsturohud jäid Itaaliast ostmata. Samal õhtul oli meil jälle õhtusöök aga seekord meie linnas restoranis. Seskord oli tegemist pitseeriaga nii et loomulikult võtsin ma jälle pitsat. Seal tehti pitsat otse sinu silme all ja sa said kõikide pitsade valmimist ise jälgida :D

Turu saialett :) Nende saiade paksus on ~10 cm(võrdluseks, saiad ise veel palju suuremad)

Linn, kus me turul käisme, asus Šveitsi piiri ääres :)

Pühapäeva hommikul sõime me kõik koos hommikust ja peale seda oligi aeg hakata tagasi sõitma. Ka tagasisõidu tegime me üle Alpide ja kuna seekord oli selge ilm siis nägi kõikil ilusaid mägesid ka :) Ka tagasitulles tegime me mäe tipus peatuse ja seekord oli seal juba ainult 1 keaad sooja.

Allasõidul olime me teetööde tõttu väikesel mägiteel ummikus ja ühel hetkel kui me seisime siis sõitis meist mööda Resti numbrimärgiga turismibuss. Kohe hea tunne tuli sisse teisi Eestlasi nähes ja kuni päeva lõpuni oli kuidagi hea ja rõõmus olla :D

Sorri et seekord väga pilte ei ole aga nii palju ilusat oli seal vaadata nii et piltide tegemiseks väga aega ei jäänud. Kõik pildid, mille värvid/kvaliteet väga hea ei tundu, on tehtud läbi autoakna nii et sealt ei saagi kidagi väga head oodata:) Ja kui pildid/tekst on väga paigast ära, siis on see sellepärast et see postitus on kirjutatud telefonis, mitte arvutis. Sellel nädalal olen ma oma klassiga koolilaagris Basel'is nii et järgmine postitus tuleb arvatavasti selle kohta :D A ja mul algas just 3 nädalat sügisvaheaega, nii et edu teile seal Eestis, kes te koolis peate käima :D

Esimest korda kooli :)/:(

Tere jälle :) Nii tore et keegi veel viitsib seda lehekülge siin vahelduseks külastada ja väga tore on ka saada tagasisidet ja positiivseid kommentaare. Need teevad tuju kohe rõõmsaks :D

Enne seda, kui räägin kooli minekust on mul ka mõned pildid ja laused oma nädalavahetuse kohta. Laupäeval käisin ma esimest korda nö „turistina“ Zürich’is ja tuleb välja, et Zürich on ikka väga ilus linn. Eelnevatel kordadel, kui ma seal olen käinud,, olen ma alati olnud mingis kindlas punktis midagi tegemas ja väga ringi pole vaadanud. Seetõttu võtsingi ma laupäeva selleks, et tuttvuda Šveitsi suurlinnaga, mis asub minu kodust kõigest 20 km kaugusel. Sinna jõudes peatus minu rong platvormil number 42 ja neid platforme on seal rongijaamas veel palju rohkem. Linnas kõndisin ma lihtsalt ringi ja vaatasin imeilusa arhidektuuriga vanalinna maju ja ka vaadet järvele, mille taustal paistsid alpid. Zürich oli ikka üks suurepärane linn.

Pearongijaam Zürichis

 Esimene kohvi siin oldud aja jooksul

Minu rong koos platvorm number 42'ga

Pühapäeval ma palju ei teinud aga kuna kord päevas võiks ikka kodust välja saada siis käisime perega hostvenna jalgpallimatši vaatamas. Mang toimus meie oma linnas nii et väga kaugele minema ei pidanud. Kuna see linn kus ma elan, on suhteliselt väike, siis on iga kohalikku jalgpallitiimi kodumäng (isegi noortetiimi) omamoodi sündmus. Kohal oli ka toitlustustelk kust sai nii süüa kui ka grillvorste (Bratwurste) osta. Ostsime ka perega endale kõik ühe Bratwursti ja siin nad ei anna sulle seda mitte taldriku ja lisandiga vaid salvrättiku sisse rulllituna käte vahele. Kui hästi läheb, siis saad viilu saia ka ja siis saia peale saad soovi korral panna kas siis ketšupit või sinepit. Vorst iseenesest oli hea aga serveerimisviis mulle küll meelepärane ei olnud, sest tulikuumalt grillit tulnud vorst ei taha just kõige parema meelega käes püsida(kuum on :D). Jalgpallimatš lõppes meie linna jaoks hästi ja lõppskoor oli lausa 13:1!!

Kuna ekraan on vana, siis näitab ta ainult ühekohalisi numbreid. Tegelik seis oli ikka 13:1

Esmaspäeval ootas mind ees minek kooli. Olin hoomikul nii ärevuses kui ka hirmus, et äkki keegi ei tahagi minuga rääkida ja et ma ei saa mitte midagi aru, kus mida tegema peab. Mind lohutas teadmine, et terve minu klass on üksteist teadnud vähem kui kuu aega ja seetõttu on sissesulandumine veidi kergem. Kooli minnes kohtusin ma kõigepealt kooli vahetusõpilaste koordinaatoriga, kes näitas mulle kooli ja hiljem juhatas mind mu klassi juurde. Minu kool koosneb kolmest õppehoonest ja kolmest võimlast. Seega on see palju suurem kui ma Eestis harjunud olen. Õpilasi on koolis umbes 850 ja nad on vanuses 15-20. Klass on mul ka väga tore ja praegu hakkab juba vaikselt välja kujunema, kellega on mul parem suhelda ja kellega ei klapi hästi :) Koolis olevad ained on suhteliselt samad kui Eestis ja koolipäeva ülesehitus on ka sarnane. Õppeainete koha pealt olen ma tähele pannud, et päris mitmes aines on nad meist maas aga samas õpitavad asjad on ikkagi samad nii et praegu veel koolis õnneks raske pole olnud. Endalegi üllatuseks saan ma tundides olles üsnagi palju aru, kui õpetajad saksa keeles räägvad. Ise neile küll veel saksa keeles väga vastata ei oska aga vähemalt ma tean, mida tegema peab. Kooli puhul on vee huvitavad ka söögivahetunnid, kus jaguneb klass umbes kaheks. Pool klassi ostab süüa kooli kohvikust ja teine pool soojendab kodust kaasa võetud toitu. Üks lõuna maksab kohvikus 8.50 franki ja seetõttu eelistavad paljud toidu kodust kaasa võtta ja seda kohapeal soojendada. Soojendamiseks on meil koolis kahes majas mikrolaineahud ja kokku on neid kooli peale 12 tükki. Praegu on meil koolis ka veel pitsanädal, mis toimub umbes 6 korda aastas. See tähendab, et selle nädala jooksul saad sa endale koolis ise lõunaks pitsa teha. Selle jaoks pead sa kohvikust endale pitsapõhja ostma ja siis saad sa laua taga sinna peale nii palju asju panna kui ise tahad. Põhikate on kõigil muidugi juust, mida on ikka vähemalt poole rohkem kui teisi asju kokku. Kui pitsa on valmis tehtud, siis tuleb ta panna mingi lindi peale, kus pitsat soojendadatke ja lindi pealt maha tules on sul valmis ahjusoe ja juustune pitsa :) Teised on juba öelnud mulle, et pitsanädalad on väga populaarsed meie koolis. 

Meie koolis on see aasta 10 vahetusõpilast :)

Jalgrattaparkla kooli keldris

Kõige varasemad tunnid algavad juba kell 7.35 hommikul nii et äratus peab ka varane olema 

Ma loodan, et kõigil läheb seal Eestimaal ka hästi ja väga tore on saada Eestist snäppe või lihtsalt sõnumeid. (tuju on kõhe nende pärast rõõmus:D). Suur aitäh et keegi viitsib ka seda blogi lugeda ja ma üritan siia ikka vähemalt iga kahe nädala tagant midagi kirjutada :)

Üks kuu juba läbi :)

Hei hei :)

Nüüdseks olen ma siin Šveitsis juba kuu aega olnud ja see kuu on ikka superkiiresti läinud. Tundub, nagu alles nädal aega tagasi saabusin ma lennujaama aga samas olen ma nii palju juba näinud. Igapäevane rutiin on mul ma juba selge. 6.50 äratus, 7.57 läheb rong ja 9.15 algab saksa keel. Õnneks saab rutiin järgmine nädal värsendust, sest siis algab mul päris kool!!! Sellel nädalal sain ma ka oma elamisloa kätte, nii et nüüd olen ametlikult Šveitsi sisse kirjutatud.

Šveitsi elanik Brita Kärt Vähejaus

Reedel käisime me hostemaga Zürichis Šveitsi rahvustelevisiooni stuudiotes kahe saate salvestustel ja ka lava taga, et näha, kuidas teletegemine tegelikult käib. Salvestatavaks saateks oli „Top secret“ ja see oli saade, kus sai raha võita. Muidugi oli saade saksa keeles ja mitte midagi ma aru ei saanud. Asja tegi veel hullemaks see, et ad rääkisid Šveitsi saksa keelt mitte Hochdeutsch’i. Õnneks pandi küsimused, millele tuli vastata,ka ekraanile, nii et ka mina sain aeglaselt lugedes aru, mis küsimus on. Kuna olime seal grupiga, siis ka ülejäänud stuudioas räägiti meiega saksa keeles, nii et sellest külastusest ma väga palju targemaks ei saanud. Küll aga oli väga tore olla telesaate publikus ja kaasa elada saate võistlejatele.

Pildil saatejuhi Roman Kilchsberger'ga(ta on superpopulaarne siin)

Laupäeval toimus meie linnas tennisevõistlus, kust me hostvennaga ka osa võtsime. Osavõtjaid sellel turniiril väga palju ei olnud(meie vanusegrupis tüdrukuid kolm ja poisse neli) aga selle oli seal palju süüa. Tegemist oli klubiturniiriga, kuhu tuldi kokku peredega ja siis emad küpsetasid kooke ning pastat ja lapsed mängisid samal ajal tennist. Minu tulemuseks oli sellel turniiril esimene koht ja lisaks karikale sain ma ka piletit Swiss Indoor Basel tenniseturniirile, kus mängib terve maailma ATP paremik. Hostvend tegi ka hea turniiri ja mängis ennast teisele kohale.

Pühapäeval käisime me hostemaga jälle Zürichis aga seekord hoopis jooksmas. Seal toimus iga-aastane Pink Ribbon Charity Walk, millega tõstetakse tähelepanu rinnavähile. Osalejad jagati kolme gruppi kiiruse järgi: speeders, walkers ja family. Meie kuulusime speeders gruppi ehk rada tuli/võis läbida joostes. Õnneks oli raja pikkus ainult 4 km, nii et väga suurt pingutust see ei nõudnud. Jooksul käisime me koos peretuttavaga, kes töötab Philipsis ja nende firma paneb iga aasta tiimi välja. Seega olin ma osa Philipsi tiimist. Enne starti teatas see peretuttav mulle, et nende tiimis on iga aasta üks mees, kes lõpetab esimesena ja ta on juba ära tüdinenud võitmisest. Seega võtsime me Yasmine’ga(peretuttav, endine VÕP) eesmärgiks sellest mehest ennem finišeerida. Kahjuks sellel aastal see veel ei õnnestunud, kuigi me jõudsime temast väga vähe hiljem kohale. Kokkuvõttes oli see ikkagi heategevusjooks ja aeg seal tähtsust ei mänginud.

Vasakult paremale: Mina, Yasmine, Suzy ja Hostema (pilt on tehtud kohe peale jooksmist, nii et näeme ilusad higised välja)