laupäev, 22. august 2015

Kohanemine uue eluga

Hei hei :)
Jälle on üks nädal siin Šveitsis mööda läinud ja aeg on midagi blogisse kirjutada. Kuna see nädal olen ma juba vaikselt hakanud endale rutiini tekitama, siis polegi nagu väga millestki rääkida.

Igapäevaselt käin ma saksa keele kursustel, mis toimuvad igal hommikupoolikul 4 tundi Aaraus. Aarau on minu kantoni keskus(meie mõistes maakonnakeskus) ja sinna minekuks pean ma sõitma kolme rongiga. Keelekursustel on meid kokku kümme ja nendest viis on aasialased, üks ladina-ameeriklane ja neli eurooplast. Kuna mitteeurooplased pole kunagi saksa keelt õppinud, siis alustasime me saksa keele õppimist täiesti algusest ja seetõttu on need kursused minu jaoks natuke igavad. Õnneks liigume me üsnagi kiire tempoga edasi ja varsti läheb ka minu jaoks asi raskeks.

Siin siis natuke ka detailsemalt, mida ma viimase nädala jooksul teinud olen:

Reedel oli mu vanema hostõe ärasaatmispidu, mille ta korraldas koos oma kolme sõbraga, kes lähevad ka vahetusaastale. Pidu toimus meie kodust umbes poole tunni kaugusel väikeses majakeses mäe nõlval. See pidu oli väga hea võimalus kohtuda inimestega, kellega ma hakkan koos koolis käima.
Vaade sellest majakesest 

Laupäeval käisime me hostema ja tema vanematega kodu lähedal metsas. Minu hostema isa kuulub kalapüügiklubisse ja nende klubi korraldas raclette’i söömise metsas. Raclette on traditsiooniline Šveitsi toit ja kujutab endast grilli peal sulatatud juustu, mida tavaliselt süüakse köögiviljadega. Meie sõime raclette’i kartulitega ja see oli ikka väga hea.

Pühapeval näitas hostõde mulle meie maja kõrval olevas metsas asuvaid jookuradu. Siin metsas on selline rada nagu Zürich Vitaparcours. See on 3,3 km pikkune jooksurada kus tee peal tuleb teha erinevid harjutusi nii lihastele kui ka vastupidavusele. Vitaparcours on väga hea variant kuidas jooksmist põnevaks teha, sest viimase nädala jooksul olen ma seal käinud juba kolm korda. Pühapäeva õhtul käisime hostema vanematel külas ja kuna nad on itaallased siis nad tegid meile pastat. Pastavalikuks oli seekord kaheksajala pasta, mis on minu perest kõigi lemmik aga  minu jaoks oli ta natukene võõras. Eestis ju iga päev sulle kaheksajalga ei pakuta.


Mõned näited harjutustest, mida rajal teha saab


Esmaspäeval käisin ma peale kooli kohaliku tennisetreeneriga mängimas, et saaks teada minu taseme ja et siis leida inimesi kellega ma mängida saaks. Mängimine lõppes sellega, et ma võitsin treenerit 6:3 ja nüüd ei teagi täpselt, mida teha. Trennis hakkan ma vist käima Wohlen’is(linn kus ma kooliski hakkan käima) ja seda siis, kui ma kooli lähen.

Kolmapäeva õhtul käisime me hostisa venna ja ta pere ning hostisa vanematega söömas kohalikus söögikohas El Mosquito. See on mehhikopärane söögikoht, mille põitoit on fajitad. Kuna kõik soovitasid fajitasid, siis otsustasingi neid proovida. Söömiseks toodi sulle ette suur pannitäis kana, suur vaagen erinevate täidistega ja nii palju tortillasid, kui palju sa soovisid. Kui sul mõni täidis juhtus otsa saama, siis toodi sulle ilma raha maksmata täidist juurde. See oli minu elu esimene kogemus käia sellises mehhikopärases söögikohas ja ma tahaks kindlasti sinna tagasi minna.

Neljapäeval oli Eesti taasiseseisvusmispäev ja ma otsustasin selle puhul perele midagi eestipärast teha. Valituks osutusid hakklihakaste kartulitega ning kirju koer. Enne sööma asumist hoiatasin ma veel pere, et kuigi hakklihakaste ei näe üldse hea välja siis maitseb ta ikkagi hästi. Õnneks meeldis see toit kõigile ja hostõde isegi ütles mulle, et ma pean nüüd iga kuu vähemalt ühe korra hakklihakastet tegema. Magustoiduks olnud kirju koer läks ka perele hästi peale. Mu hostõde müüb kirjut koera täna kohalikul turul kui Eestist pärit eriretseptiga magustoitu.

Eestipärased toidud Švitsi laual

Reede õhtul toimus meil YFUga kokkusaamine, kus me kohtusime oma kontaktisikuga. Kontaktisik on inimene, kes on ise hiljuti vahetusaastal käinud ning teab, kuidas ma ennast tunda võin vahetusaastal. Kontakstisiku eesmärk on sind toetada selle aassta jooksul. Kokkusaamisel tegime me kõik koos Šveitsi toitu Älplermagrone. See koosneb makaronidest, kartulitest, juustust ja vahustamata vahukoorest, mis on kõik ühes potis kokku segatud, ning seda süüakse koos praetud singi ja sibulatega.
Käisime Defne'ga(YFU vabatahtlik) YFU kokkutulekult tagasi tulles El Mosquitos kokteile(alkoholivabad) ostmas 

Laupäeva(täna) hommikuti on meie linnas turupäev ja minu hostisa müüb seal oma kalafarmis kasvatatud kalu. Veel on seal turul laste poolt tehtav kohvilaud, kus oli täna minu hostõe kord kooke ja kohvi müüa. Turg algab juba kell 8 hommikul ja selleks, et kell kaheksa turul valmis olla ärgatakse laupäeviti juba kell 6.30 ülesse. Õnneks lubati mul kauem magada ja mina käisin külastasin turgu mõistliku ajal. Õhtu poole saan ma kokku Elisaga(teine VÕP Eestist), et koos saksa keele tunni jaoks Eestit tutvustav poster teha.  


Homme on meil plaanis perega mägedesse matkama minna, nii et järgmises postituses võite oodata palju pilte mägedest :)

4 kommentaari:

  1. Tere Brita! Ma olen Triin ja ma elan kolmandat aastat šveitsis üliõpilasena :). Ma elasin natukeaega Widenis, mis on Bremgartenile niiiii lähedal ja nüüd olen natuke suuremas linnas Badenis. Kui vahel Eesti igatsus tuleb, siis saaksin sinuga hea meelega kokku. :) Sa võid mulle feissbuuki kirjutada v meilile triin.rand94@gmail.com

    VastaKustuta
  2. Päris aktiivne elu on sul seal :) Nii lahe!

    VastaKustuta
  3. Väga kulinaariakeskne postitus!
    Au sulle, et hakklihakastmega julgesid pererahvast üllatada, sest mis seal salata, visuaal pole selle maitsva roa tugevaim külg.
    Millised sealsed sinuvanused on? Pigem tunned end kui omasuguste seas või on sootuks teised teemad ja lähenemised maailmale?
    Võib-olla liiga vara veel sellisteks küsimusteks...
    Edu saksa keele õppimisel!
    Tervitan,
    Maris

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Olen kohanud siin täiesti igasuguseid endavanused. Õnneks on ka minusuguseid, kellega saan jagada oma arvamusi ja maailmavaateid :)

      Kustuta