Šveitsi jõudmine ja esimesed muljed

Minu teekond Šveitsi algas 8. augusti varahommikul, kui me kell 4 Tallinna Lennujaama jõudsime. Lennujaamas kohtusime teiste vahetusõpilastega, kelle sihtriigis on ka Šveits(kokku oli meid viis) ning YFU esindajatega, kes jagasid meile infot kindlustuse ja lenupiletite kohta. Lennujaamas olles läks aeg nii ruttu ja järsku olin ma juba turvakontrolli järjekorras ja pidin vanematega hüvasti jätma.

Veel rõõmsana Tallinna Lennujaamas

Esimeseks sihtpunkktiks oli meil Kopenhaagen, kuhu me pärast kahe tunnist lendu ka jõudsime. Kopenhaagennis tegime me uue check-in’i et siis juba suunduda Zürich’i poole. Lennul Zürich’isse hakkas meil kõigil juba vaikselt närv ka sisse tulema, sest maandudes pidime me om Hostperedega kohtuma. Õnneks olid lennujaamas vastas ka kohalikud YFU esindajad, kes aitasid meil pagasi kätte saada  ja saatsid meid läbi lennujaama.

Ja siis tuligi see hetk kui ma nägin esimest korda oma Hostpere. Ustest väljudes oli esimene asi, mida ma nägin, suur silt, kus oli peal kirjas „Welcome Brita“. Selle taga seisis minu hostpere ehk Claudia, Thomas, Andrea ja Elina. Perega koos läksime me koju ja õhtu poole tuli koju ka minu teine hostõde Elodie, kes sõidab järgmine nädal Ecuadori vahetusaastale. Minu pere elab väikeses linnas nimega Bremgarten, mis aub umbes 20 minuti kaugusel Zürich’ist.

Minu Hostpere lennujaamas. Vasakult: Claudia, Elina, Andrea, mina ja Thomas

Samal õhtul käisime me hostemaga poes kõike vajalikku ostmas, sest ma suutsin osad vajalikud asjad ikkagi eestisse jätta(näiteks juukseklambrid, dušigeel jne.). Poest tagasi tulles tegime me väikse peatuse vanalinna juures ja Hostema tutvustas mulle lühidalt vanalinna.

Kuna teistel päevadel midagi suurt ei toimunud, siis kirjutan siia lühidalt, mis ma tegin.

Pühapäeva hommikul käisime me Adrea ja Elodie’ga tennist mängimas. Meie linnas on neli välisväljakut, kus ma saan võib-olla ka trennis hakata käima. Õhtu poole tulid meile külla pere tuttavad, kelle tütar Jasmine tuli just vahetusaastalt USA’st. Kui Jasmine oli USA’s siis võttis tema pere endale ka vahetusõpilase ning see vahetusõpilane oli Eestist. Pidime sel päeval grillima aga kuna õues sadas siis kahjuks pole ma veel kohalikku grillliha saanud. 

Üks osa Bremgarteni vanalinnast

Esmaspäeval oli meie kantoni õpilastel esimene koolipäev. Kuna kuni septembri kespaigani on mul Aarau’s keelekursused, siis mina ei pidanud õnneks veel kooli minema. Sellegipoolest otsustasin ma kaasa minna Elodie’ga, kes pidi minema kooli, et sinna mõned raamatud viia. Koolis olles nätas ta mulle ka kus mis asub ja kuidas seal koolis üldiselt elu käib.  Elodie ja tema kolm sõpra, kes lähevad ka vahetusaastale, korraldavad suure ärasaatmispeo enda sõpradele ja neil oli selle jaoks raha vaja. Seetõttu hakkasime me koju jõudes kooke küpsetama, mida teisipäeval inimestele müüa.

Osa nendest kookidest, mida me müüsime

Teisipäeva lõunal oli minu ja Elodie kord lõunak süüa teha, sest me olime ainsad, kes oled terve päev kodus. Andrea ja Elina käivad koolis Bremgarteni ja kooli söögivahetund on 2 tundi nii et lõunat söövad nad kodus. Elodie tegi lõunaks Röschti’t, is on traditsiooniline Šveitsi toit ja seda tehakse riivitud kartulitest. Peale lõunat läksime me Elodie ja Lynn’ga(Lynn läheb Iirimaale vahetusõpilaseks) meie naambrukonda kooke müüma. Siinsed inimesed on ikka väga lahked. Näiteks otsustas üks naine meile anda 20 franki niisama, sest tal oli omal kooki aga ta tahtis meid toetada. Õhtul käisime me hostemaga mulle uut SIM kaarti ostmas ja ka rongipileteid ostmas. (Siin elamine on nii kallis. Uue sim kaardi saamine maksis 40 fanki ja see oli ainult kaardi hind. Kõnede eest tuli eraldi juurde maksta.)

Kolmapäeval algasid mul keelekursused Aarau’s, mis on meie kantoni keskus ja umbes 40 minuti kaugusel rongiga sõites. Sellel keelekursusel on koos kõik inimesed, kes ei läbinud keeletesti või ei ole saksa keelt varem õppinud nii et me alustasime õppimist sellest, et kuidas öelda „minu nimi on …“. Keelekursused on mul nüüd iga päev kuni 12. septembrini. Kuna Aarau’st tagasi tulles on poole tee peal ka minu tulevane kool siis otsustasime me hostemaga, et just see kolmapäev oleks parim aeg kooliga asjad korda seada. Nii me siis läksimegi peale keelekursuseid kooli, et mind sina registreerida. Ma pidin valima endale erinevate valikute hulgast õppeaineid ning lõppuks tehti minust ka õpilaspileti jaoks pilt. Kuna siin on praegu keskkmiselt 30 kraadi päeval ja ma olin terve päeva ringi kolanud, siis ei tulnud see pilt just kuigi ilus. Õhtul võtsime me hostemaga veel ette viimase rongireisi ja sõitsime Olten’sse hostperede kohtumisele, kus vanematele räägiti hostpereks olemise kohta veel lisainfot ja mina sain aega veeta teiste vahetusõpilastega.  

Mulle hakka vaikselt kohale jõudma ka tõsiasi, et pean terve selle aasta Šveitsis hakkama saama ja see on korraga nii hirmutav kui ka elevust tekitav.

Siin sõidavad ringi kahekordsed rongid ja ma olen nii vaimustuses nendest :)

Lennuk, millega me Kopenhaagenisse lendasime

Loodan, et keegi viitsis selle kõik läbi ka lugeda ning jõudis siiani :)

Brita Kärt